Geograafilised katsekultuurid aitavad mõista Eesti metsade tulevikukindlust

Muutuv kliima seab meie metsadele uusi väljakutseid, mis vajavad kiiret ja teaduspõhist lahendust. Et tagada metsade elujõulisus ka tulevikus, on oluline juba täna välja selgitada, millised puuliigid ja millise päritoluga kultiveerimismaterjal sobivad Eesti eri piirkondade kliimatingimustesse. Selle eesmärgi nimel on Eesti Maaülikool alustanud geograafiliste katsekultuuride rajamist. Esimene samm on juba astutud – LIFE-SIP AdaptEST projekti raames oleme Saaremaale rajanud esimese hariliku männi geograafiline katsekultuuri.

Vastupidavam mets muutuvates oludes

Geograafiliste katsekultuuride eesmärk on leida erinevate puuliikide ja nende päritolude kombinatsioone, mis suudavad paremini toime tulla muutuvate ilmastikutingimuste ja levivate haigustega. Samuti soovime toetada kiiremini kasvavate ja kvaliteetsemat puitu andvate puistute kujunemist.

Eesti metsanduses on seni valdavalt kasutatud kodumaist kultiveerimismaterjali. Välismaise päritoluga materjali mõju meie metsade arengule on aga ebapiisavalt uuritud. Rajatavate katsealade abil soovimegi teaduslikult kindlaks teha, millistest riikidest pärit seemnetest kasvatatud taimed osutuvad Eesti erinevate kasvukohtade jaoks sobivaimaks. Seejuures võtame arvesse nii kasvukiirust ja puiduomadusi kui ka taimede vastupidavust. Katsealad rajame kolmele erineva kliimavöötmega piirkonda Eestis, esindades soojemaid, keskmisi ja jahedamaid tingimusi.

Euroopa Liidu suunad soosivad sobivate päritolude leidmist

Euroopa Liidu kultiveerimismaterjali tootmist ja turustamist reguleeriv õigusruum on kaasajastamisel. Uuenenud lähenemises pööratakse üha enam tähelepanu tulevikukliimasse sobivate taimede ja seemnete jaoks sobivate päritolude leidmisele ja nende kasutamisele. Arvestades, et taimed – sealhulgas metsapuud – ei tunne riigipiire, võib kliimamuutuste tingimustes osutuda otstarbekaks kasutada Eestis kasvatamiseks hoopis mõnest teisest riigist pärit kultiveerimismaterjali. Seetõttu on oluline uurida, kuidas erineva päritoluga materjal meie tingimustes käitub.

Saaremaa katsealal kasvab 3888 puud

Saaremaale rajatud hariliku männi geograafiline katsekultuur koosneb 108 plokist, millest igaühes kasvab 36 puud – kokku 3888 puud. Katseala on ümbritsetud kahe rea laiuse puhvertsooniga, kuhu on istutatud 754 lisataime. Selle puhvertsooni eesmärk on minimeerida ääreefekti, kuna metsa servas kasvavad puud võivad oluliselt erineda metsa sees kasvavatest puudest (näiteks suurem valguse hulk, tuule mõju, temperatuurikõikumised). Puhvertsooni rajamine tagab, et katsetaimede arengut saab võrrelda tüüpiliste metsasiseselt kasvavate puudega.

Katsetaimed on kasvatatud seemnetest, mis on pärit üheksast erinevast riigist: Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Slovakkiast, Tšehhist ja Austriast. Seemnete valikul lähtusime kolmest peamisest kriteeriumist:

• Kättesaadavus – teaduslikuks kasutuseks sobivat seemet oli võimalik hankida just neist riikidest.
• Kvaliteet – enamik seemnetest pärineb seemneistandikest, kus on valitud parimad puud suurematelt aladelt.
• Tundmatu potentsiaal – teadmised selle kohta, mis ei sobi, on metsade tuleviku kavandamisel sama väärtuslikud kui sobivate valikute teadmine.

Image

Tartu ja Ida-Virumaa ootavad

Samalaadsed katsed rajame peatselt ka Tartu lähiümbrusesse ja Ida-Virumaale, kasutades sama materjali ning katsemetoodikat, et saada kõikehõlmav ülevaade erinevate piirkondade sobivusest.

Katsetulemused annavad tulevikus metsandussektorile teaduspõhise aluse otsustada, millise päritoluga istutusmaterjali tasub kasutada Eesti eri piirkondades, arvestades nii puude kasvu, puidu kvaliteeti kui ka vastupidavust ilmastikuoludele ja haigustele.