TalTechi loodusteaduskonna tudengi Vlada Lanberti bakalaurusetöö "Uljaste järve mõju ümbritsevate põhjaveekihtide veekvaliteedi kujunemisele".
Eesmärk oli selgitada välja Uljaste järve keemiline vastastikmõju põhjaveega ning ennustada järve ümbritsevate põhjaveekihtide veekvaliteedi muutusi piirkonnas toimuva põlevkivi kaevandamise laiendamise korral. Selleks uuriti põhjavee keemilist koostist Uljaste järve ja Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri ümbritseval alal. Töös kasutati nii varasemate uuringute ja riiklike andmebaaside andmeid perioodist 2000–2025 kui ka uus seni avaldamata andmeid, mis on kogutud LIFE-SIP AdaptEST projekti raames. Eesti Geoloogiateenistuse 2023. aastal läbiviidud uuring näitas, et järvevesi imbub põhjavette läbi järvepõhja ja oosi moodustavate setete. Töö tulemused kinnitavad, et järv on seotud põhjaveega, kuna järve lähedal asuvates maapinnalähedastes põhjaveekihtides esinevad suured orgaanilise aine ja raua sisaldused ning põhjavee elektrijuhtivus on väike. Töö järelduste alusel on koostatud kontseptuaalne mudel, mis .seletab põhjavee kvaliteedi kujunemist uuritud alal ning järve ja põlevkivikarjääri mõjusid põhjavee keemilisele koostisele.
Tartu Ülikooli tudengi Annabel Eensoo magistritöö "Pinna- ja põhjavee vastastikmõju modelleerimine kliimamuutuste mõju hindamiseks Piigaste oja valglas".
Magistritöö käsitleb kliimamuutuste mõju Piigaste oja valgla hüdroloogilisele režiimile, keskendudes pinna- ja põhjavee vastastikmõjule. Töö eesmärk oli koostada PRMS-il põhinev sademe-äravoolumudel ning hinnata selle sobivust kliimamuutuste hüdroloogilise mõju uurimiseks. Mudeli kalibreerimiseks ja valideerimiseks kasutati mõõdetud vooluhulga aegridu, statistilisi sobivusnäitajaid ning mudelist sõltumatuid meetodeid. Tulemused näitavad, et Piigaste oja äravoolu kujunemisel on määrav põhjaveeline toide ning koostatud mudel kirjeldab valgla hüdroloogilisi protsesse piisava usaldusväärsusega. Lisaks näitavad töö tulemused, et 20. sajandil on toimunud olulised muutused valgla sademete, netoinfiltratsiooni ja vooluhulga režiimis. Käesolev töö loob metoodilise aluse PRMS-mudeli edasiseks rakendamiseks kliimaprojektsioonidel põhinevate hüdroloogiliste tulevikustsenaariumide uurimiseks.