Tagasivaade uue tuleohukaardi esimesele hooajale

Päästeamet: uus tuleohukaart parandas operatiivset valmisolekut

Aastal 2025 kasutas Päästeamet esimest korda täismahus uut, detailsemat tuleohu kaarti, mis tugineb Kanada tuleohuindeksil (FWI). Kogu hooaeg oli Eestis ebatavaliselt vihmane, mis tõi kaasa rekordiliselt vähe metsapõlenguid:

• mais −78%
• juunis −84%
• juulis −88% vähem metsatulekahjude väljakutseid kui eelneva nelja aasta keskmine

Päästeamet kasutas uut kaarti kolmes peamises protsessis:

1. Situatsiooni hindamises – kaart lisati iganädalastesse juhtkonna ülevaadetesse, kus hinnati nii hetkeolukorda kui ka prognoose.
2. Õiguslike piirangute ettevalmistamisel – halbade tingimuste korral võimaldaks uus kaart täpsemini otsustada näiteks metsa sulgemise või lõkkepiirangute üle (2025. aastal neid vajadusi ei tekkinud).
3. Operatiivses ennetuses – päästjad saavad suunata patrulle täpselt piirkondadesse, kus tuleoht on tõusmas. Uus kaart toetab seda, pakkudes väga kõrget ruumilist lahutust.

Päästeameti hinnangul aitab uus süsteem otseselt kaasa strateegilisele eesmärgile vähendada üle 2 ha ulatuses levivaid metsapõlenguid.

Sünoptikud: Kanada tuleohuindeksi tulemusi hinnati positiivselt

Seekordne suvi oli valdavalt vihmane, mistõttu juunist augustini tuleohu hoiatusi ei antud. Ainsaks märkimisväärseks perioodiks kujunes 17.–22. juuli, mil kuivad ja soojad ilmastikuolud tõstsid tuleohtu Põhja-Eestis. Analüüs keskendus Kanada tuleohuindeksi ja vana Nesterovi mudeli võrdlusele ning prognooskaartide täpsusele.

Peamised tähelepanekud näidetest:

I näide (17.–22. juuli): Põhja-Eesti kuiv periood    

• 19. juulil tõusis tuleoht põhjarannikul kõrgeks.
• Kanada indeks kajastas piirkondlikke erinevusi täpselt – näitas nii väga kõrgeid väärtusi kui ka väiksema tasemega piirkondi.
• Nesterovi mudel näitas üle Eesti enam-vähem ühtlaselt mõõdukat tuleohtu, jättes piirkondlikud erinevused arvestamata.
• 21-22. juulil toimunud laialdased sajud Harju- ning Lääne- ja Ida-Virumaal kajastusid Kanada indeksis õigesti (tuleoht vähenes kogu piirkonnas). Nesterovi mudel näitas vähenemist ainult Tallinnas ja Kirde-Eestis - sademete mõju ei peegeldunud piisavalt.

      
Järeldus: Kanada indeks reageeris sademetele paremini ning võimaldas hinnata tuleohtu täpsemalt ka väikeste piirkondade (KOVide) lõikes.

II näide (24.–31. juuli): kohatiste sademete ja kuumemate ilmade periood

• 24.–27. juulil prognoositi Virumaale väga kõrget tuleohtu ja prognoos osutus õigeks.
• Kanada indeks joonistas välja väga lokaalsed kõrge tuleohuga piirkonnad (nt Tapa, Rakvere, Aegviidu, Püssi, hiljem Rakvere–Püssi–Tartu piirkond).
• 31. juulil läänest saabunud laialdane sajuala vähendas tuleohu 1.augustiks kiiresti väga madalale.

Image

Image

Järeldus: Kanada indeks oli võimeline tuvastama väikeseid, kuid kriitiliselt kuivi piirkondi; prognoosid töötasid valdavalt hästi.

III näide (8.–12. september): kuiv periood varasügisel

• 8.–11. septembril vihma ei sadanud, tuleoht suurenes pidevalt.
• Prognoos 9.09  kuni 11.09: mudel ennustas kõrget või väga kõrget tuleohtu.
• Reaalne tuleoht 11.09 oli kõrge, kuid mitte nii äärmuslik kui prognoositud.
• 12. septembri sadu vähendas tuleohtu kiiresti nii Lääne- kui Ida-Eestis.

Seda vähenemist pakkus Kanada indeks juba 9.–11. septembri prognoosides.

Image

Järeldus: Kuigi mõningaid ülehindamisi esines (nt 11. septembri prognoos), kajastas mudel sademete mõju hästi ning prognoosis tuleohu languse ette.

Tartu Ülikooli geograafia osakonna hinnang

Tuleohu arvutus reageerib adekvaatselt muutustele ilmaoludes, kajastab detailsemalt tuleohu ruumilist varieeruvust aladel, kus interpoleerimise jaoks oli ilmajaamade võrk liiga hõre. Tuleohu üldistamisel kohalike omavalitsuste tasemele esineb teatud juhtudel tähelepanu väärivaid erinevusi tegeliku (detailse) tuleohukaardi ja omavalitusele üldistatud kaardi vahel. Soovitav on vaadelda võrdlevalt nii KOV taseme kui detailset kaarti.

Analüüsisime mõningaid tuleohu kaardistamise ja kaartide võimaliku kasutamisega seotud aspekte. Analüüs lähtus eeskätt lõppkasutaja vaatest.

Kuidas asi toimib madalate tuleohu väärtuste juures?

Tuleohu klasside puhul märkimisväärseid erisusi indeksi käitumises madalate ja kõrgete tuleohu väärtuste vahel ei ole. Indeksi arvutus toimib loogiliselt, tuleohuklassi kaarte mõjutab enim klassipiiride valik, mida on käsitletud varem. Uue hooaja andmed siia midagi olulist ei lisa.

Joonisel on näha tuleohu käik viie päeva jooksul (13-17.06.2025) pikslite kaupa, jälgitav on tuleohu kasv maastiku „kuivamise“ tagajärjel väga madalast üle madala mõõdukaks ja kohati kõrgeks ning siis ühe päevaga madalaks taandumine (sademed). Tuleohukaardi muutumine on loogiline ja tuleneb kõige enam sademete jaotusest/muutusest, rannikuala kuivamist võib kiirendada tuul. Tuleohu arvutamine pikslipõhiselt toob selgemini nähtavale selle, kuidas tuleohu muster järgib sademete mustreid, mis kevad- ja suveperioodil on sageli väga muutliku intensiivsusega. Tuul mõjutab mustreid enim rannikul, temperatuur on oluline taustal aga selle kohalik ruumiline varieeruvus on oluliselt väiksem kui sademetel.

Kuidas toimib kaart nendel aladel, kus varasema lahenduse interpoleerimine oli kahtlane?

Üks eeldatav tuleohu kaardistamise parenemine oli seotud asjaoluga, et varem interpoleeriti tuleohtu olemasolevate ilmajaamade alusel ja mõned piirkonnad Eestis olid interpoleerimise jaoks ilmajaamade asukohtadega kaetud alast väljas (liiga servas) või oli meteoroloogiliste tingimuste väli liiga ebaühtlase muutumisega (liiga suured vahed ilmajaamade vahel, eriti rannikualadel). See oletus leidis kinnitust, varieeruvama tuleohu korral on uue arvutuse järgi saadud pilt oluliselt erinev võimalikust interpoleeritud tulemusest. Kui tuleoht on üle suurema ala ühtlane (pole vahet, kas kõrge või madal) on interpoleerimine vastuvõetav, kui ruumiline varieeruvus on suur, hakkab interpolatsioon „valetama“.

Näiteks tuleoht 7. aprillil 2025. Selge on, et ruutkilomeetri kaupa leitud meteoandmetest arvutatud tuleoht on detailsema ruumilise lahutusega kui ilmajaamades arvutatud tuleohu interpolatsioon. Oluline siinkohal on aga tähele panna, et osundatud piirkondades oleks ilmajaamadest interpoleeritud tuleoht oluliselt erinev tegelikust. Tõravere ja Jõgeva ilmajaama madal tuleoht laiendaks interpolatsioonis madalat väärtust ka kagu poole, Võru ilmajaama kõrge tuleoht aga tõstaks kõrgeks ka sellest kirde ja edela suunas olevate alade (Räpina – Mehikoorma ja Varstu – Hargla) omad. Virtsu ilmajaama madal tuleoht mõjutaks ka Ida-Saaremaa kohta näidatavat, kus tegelik tuleoht on kõrgem, Virtsu, Pärnu ja Kihnu ilmajaamade madal tuleoht kaotaks interpoleerimise puhul oluliselt kõrgema tegeliku tuleohuga ala Lihula – Tõstamaa ümbruses.

Analoogilist pilti võime näha ka suviste tuleohuklasside puhul näiteks 3. juulil oleks Võru – Valga – Tõravere ilmajaamade „koostöö“ tulemusena nende kõrge tuleoht kogu kagunurgas, ka muidu kohati mõõduka asemel. Virtsu – Kihnu – Pärnu – Valga ilmajaamade kõrge näit tagaks mõõduka asemel kõrge ka suuremas osas Pärnumaast, Mulgimaal ja Valgamaa lääneosas.

Kui madalama tuleohu asemel näidatakse kõrgemat, võib see tunduda ohu ennetamise seisukohalt isegi põhjendatav, ent tuleoht toob kaasa piiranguid ja põhjendamatute piirangute järjepidev kehtestamine võib kaasa tuua nende tõsiseltvõetavuse kao. Kõrgema tuleohu asemel madalama näitamine aga kätkeb tegeliku ohu olulist alahindamist.

Üldistamine KOV tasandile

Pikslipõhiselt arvutatud tuleohukaardid üldistatakse kohalike omavalitsuste tasandile selle järgi, millise tuleohuklassi piksleid on ühe või teise omavalitsuse territooriumil enim.

KOV tasemele üldistatud pildi võrdlemine pikslipõhisega näitab, et juhtudel kui omavalitsuse polügooni kuju on kaugel kompaktsest (on nt mingit pidi tugevasti välja venitatud), või paikneb KOV sageli ruumiliselt väikesel alal varieeruva tuleohu piirkonnas (nt otsapidi rannikul) või on lihtsalt suure territooriumiga, võivad tegelik tuleohu hinnang ja selle üldistus KOV tasandile omavahel eksitavalt palju erineda. Järgnevalt mõned näited, vasakul on alati KOV ja paremal pikslipõhine.

Näiteks 17. aprillil on Hiiumaa tuleoht mõõdukas, madal ja väga madal, omavalitsuse jaoks üldistatakse kõik mõõdukaks, ehkki mõõduka tuleohuga piksleid on alla poole. Saaremaa tuleoht samal päeval varieerub väga madalast kõrgeni, omavalitsuse jaoks on see mõõdukas, mida on ka alla poole pikslitest.

Varakevadel, 4. märtsil on Saaremaa omavalitsuse tuleohuhinnang väga madal, nagu enamikul Eestist, ent lähemalt vaadates leiame rannikul tuleohuklasse kuni väga kõrgeni välja (st üldistusega muudetakse tuleohuklasse nelja astme võrra). Muidugi kevadises skaalas on klassipiiride numbriliste väärtuste erinevused palju väiksemad suvise skaala omadest. Kagu-Eesti varieeruvas tuleohupildis üldistub Luunja valla tuleoht mõõdukaks, ent kohe selle kõrval oleva Räpina valla põhjatipu mõõdukas tuleoht taandub madalaks (nagu on suurem osa vallast).

Üldistusega tuleohuklassi muutumine mitme klassi võrra on siiski pigem erand ja seda kohtab enamasti vaid kevadel. Valdavalt on erinevus ühe klassi võrra. Erandiks jällegi saared – Saaremaa valla tuleoht 3. juulil oli kõrge, ent see sisaldas ka väga kõrget, mõõdukat ja madalat tuleohtu pikslite tasandil.

Mustrid tuleohus

Pikslite tasandil joonistuvad välja ka tuleohu varieeruvuse huvitavad mustrid, mis omavalitsuste tasemel märkamatuks jäävad. 5. juuli tuleohuklassid ilma ruumilise üldistuseta näitavad ehk sademete edela – kirde suunalist liikumist, omavalitsuste tasemel see nii nähtav ei ole, ehkki üldistus on väga loomulik ja loogiline. Sarnane ida – lääne suunaline pilt ilmneb ka nt 20. juuli tuleohukaardil.

Edela – kirde suunalist vööndit ümbritsevast selgelt madalama tuleohuga näeb ka 15. aprilli tuleohukaardil (mis jällegi OV tasemel nii ilmne ei ole). Kuna sama muster kordub ka järgmistel päevadel, peaks kontrollima sademeradari vea võimalust. 14. aprillil, mil üldine tuleoht Eestis oli enam-vähem sama kui 15. aprillil, sellist iseäralikku madala tuleohu (vihma?) riba tuleohukaardil ei kajastu.

Üldised järeldused:

1. Kanada tuleohuindeks toimis 2025. aasta vihmasel suvel hästi, eriti reaalajas (päeva täpne tuleohukaart).
2. Prognooskaardid olid suures osas õiged, kuigi üksikud juhtumid (nt 11. september) näitasid kerget ülehindamist.
3. Mudel oli väga tundlik sademetele, sh saju hulgale ja ruumilisele jaotusele. Tuleohukaardid piksli tasemel kajastavad hästi sademete ruumilist jaotust.
4. Erineva tuleohuga piirkonnad joonistusid selgelt välja, ka väiksemate haldusüksuste tasemel. Oluline täpsuse eelis Nesterovi mudeli ees.
5. Omavalitsuste tasandile üldistamine võib teatud juhtudel tuua mõnes piirkonnas (rannikul, keerulise või väljavenitatud KOV kuju puhul) kaasa olulisi erinevusi tegelikust tuleohust. Soovitav on haldusotsuste puhul jälgida mõlemat taset.
6. Nesterovi mudel ei eristanud piisavalt piirkondlikke erinevusi ning ei reageerinud sademetele adekvaatselt.
7. Kanada indeks sobib hästi nii reaalajas hindamiseks kui ka lühiajaliseks (kuni 3 päeva) prognoosiks.