Kirna märgade metsade taastamise korduma kippuvad küsimused

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hakkab taastama Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.

ÜLEVAADE TÖÖDEST

Milline on Kirna ala ajalooline taust?

Kirna märgade metsade taastamisala kuivenduskraavide võrgustik rajati tänapäevasel kujul 1960. aastatel.

Mis on tööde aluseks?

Töid tehakse 2007. aastal vastu võetud Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel. Praeguse seisuga on AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi koostanud taastamistööde projekti, mis enne töödega alustamist peab saama kooskõlastuse Keskkonnaametist ja Maa- ja Ruumiametist.

Projekteerimistöödele eelnes ala metsaelupaikade inventuur, mille viis läbi maastikuökoloog Anneli Palo.

Kui suur on taastatava ala pindala?

Taastamisala suurus ligikaudu 208 hektarit.

Kui palju kraave suletakse?

Hetkel on plaanis sulgeda kraavivõrk, mille kogupikkus on ligikaudu 15,5 km. Lahti jäetakse taastamisala läbiv Peetri kraav, mis on maaparandussüsteemide eesvool. Kraavid täidetakse kohapealse pinnasega ja kraavide otstesse rajatakse 25 pinnaspaisu.

Kuna taastamisala turbakiht on õhuke ja kraavide kõrval on säilinud vanad kraavivallid, on võimalik kraavid täielikult täita kraavivallides oleva pinnasega.

Image

Kas puid ka raiutakse?

Puid raiutakse üksnes selleks, et masinad pääseksid töödele ligi ja et kraave oleks võimalik sulgeda. Trassiraie kogupindala on ligikaudu 4,9 ha ning eesmärk on hoida raiemaht võimalikult väike.

Raiutud puit veetakse võimalusel kokku. Selle määravad ilmastik, veo kaugus ja raidmete hulk. Puidu kokkuveo puhul on esmane vältida alal ulatuslikku pinnase kahjustamist kohtades, kus kraave ei suleta.

Millised kooskõlastused töödeks peavad olema?

Töödeks on ette nähtud kooskõlastused Keskkonnaameti ning Maa- ja Ruumiametiga.

Põltsamaa vallavalitsusele on projekt esitatud arvamuse avaldamiseks.

Taastamisala sisse jääb kaks eramaad, kuid projekt on koostatud nii, et nende maadele veerežiimi muutmise mõju ei ulatu.

Eramaid läbivad kraavid jäetakse avatuks. Kavandatud töödest on eraldi informeeritud kahte taastamisala koosseisu kuuluva eramaa omanikku.

TÖÖDE MÕJU

Millistele liikidele ja elupaikadele tööd on vajalikud?

Kraavide sulgemine mõjutab positiivselt märgade metsade seisundit. Metsaelupaigatüüpidest on töödel positiivne mõju soostuvatele- ja soo-lehtmetsadele, lammi-lodumetsadele ja laialehistele lammimetsadele. Arvestataval osal neist metsaelupaigatüüpidest on nende tänast seisundit hinnatud kesiseks, mille üheks põhjuseks on just toimiv metsakuivendus. Taastamisala kooslused inventeeris 2024. aastal Anneli Palo.

Veerežiimi taastamistööd parandavad elutingimusi märgadele metsadele iseloomulikule elustikule. Kasvukohtade kvaliteedi paranemisest võidavad taimedest näiteks lodukannike, kahar parthein ja vööthuul-sõrmkäpp.

Kui palju eramaid on töödest mõjutatud?

Taastamisala asub 7 maaüksusel, millest 2 on eramaad (Peedu ja Pari kinnistud) ning 5 on RMK hallatavad riigimaad. Eramaid taastamistöödega ei mõjutata: neid läbivad kraavid jäetakse avatuks. Samuti ei sulgeta neid mõjutada võivad piirikraave.

Kas töödest on mõjutatud majandusmetsad?

Tööd toimuvad Alam-Pedja looduskaitseala sihtkaitsevööndis ega mõjuta majandusmetsade kasutamist.

Kas taastamistööd võimendavad piirkonnas üleujutusi?

Taastamistööd ei võimenda üleujutusi vaid vastupidi leevendavad neid. Kirna taastamisala puhul on tegu läbivoolulise piirkonnaga, mida piiravad läänest Pikknurme jõgi ja lõunast Pedja jõgi. Ala läbib õgvendatud ja maaparandussüsteemi eesvooluna toimiv Peetri oja. Peetri oja veevoolu töödega ei takistata. Samuti jäävad avatuks kraavid taastamisala põhjapiiril ja idaküljel. Kirna taastamisala on hüdroloogiline tervik Pikknurme jõega. See on ala, mis suurvee korral võtab vastu osa Pikknurme jõge mööda liikuvast veehulgast ja aeglustab selle jõudmist Pedja jõkke . Taastamisala veerežiimi mõjutab kõige rohkem Pikknurme ja Pedja jõe veetase ning seejärel alles alale langevad sademed. Kraavide sulgemise ulatus on nende jõgede valgaladega võrreldes väga väike ja arvestatav mõju looduslike veekogude voolurežiimile jääb marginaalseks. Kraavide sulgemise mõju piirdub ainult taastamisalal asuvate riigimaadega.

Kuidas on välistatud infrastruktuuri kahjustamine?

Taastamistöödega mõjutatud alal ühtegi teed ei asu ning taastamisalalt väljapoole jäävate teede seisukord ei muutu. Taastamisala idapiiril asub Mugra-Kirna tee, mille äärsed kraavid jäävad avatuks ja sealne vesi on juhitud Pedja jõkke. Tööde käigus ei eemaldata ka Peetri kraavil olevat truupi.

Samuti on projekt koostatud nii, et Kirna õpperaja seisukord ei halveneks.

Kui palju metsa alal hukkub kraavide sulgemise tõttu?

Kirna taastamisala reljeef on kaldu piirnevate Pikknurme ja Pedja jõgede suunas. Ala on läbivooluline ja looduslikud olud ei võimalda püsivalt maapinnani ulatuval veetasemel tekkida. Taastamisprojekt on koostatud nii, et alale ei tekiks ulatuslikke seisva veega üleujutusalasid. Üleujutused on seotud nimetatud jõgede veetaseme tõusuga suurvee perioodil ja antud piirkonna segametsad on nende oludega kohastunud. Metsa ulatuslikumat hukkumist kraavide sulgemisega ei kaasne, kuid üksikute puude suremust ei saa täielikult välistada vahetult suletavate kraavide ääres.

Puude lausaline hukkumine Eesti taastamisaladel on erand, mitte reegel. Seda näitab ka värskelt valminud Tartu Ülikooli seirespetsialisti Indrek Hiiesalu uuring, mis toob välja, et aastatel  2013–2021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk  3,95 protsenti  kõigist taastamisaladele jäävatest metsadest.

Image

KOHALIKE ELANIKE KAASAMINE

Kuidas toimub kohaliku kogukonna kaasamine?

Kirna märgade metsadega seotud plaane on tutvustatud regulaarselt toimuvatel Alam-Pedja koostöökogudel.

Looduskaitsetööde korraldaja RMK ja AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi tutvustasid Kirna märgade metsade taastamisprojekti 16. detsembril Puurmanni rahvamajas toimunud avalikul koosolekul, mida reklaamiti nii kohalikes lehtedes, RMK kodulehel kui sotsiaalmeedias.

Millised olid kohalike peamised küsimused ja murekohad?

Puurmannis toimunud avalikul koosolekul väljendasid kohalikud inimesed hirmu, et veetase tõuseb ja inimeste enda maa või mets hakkab „uppuma“, isegi kui need alad asuvad taastamisalast eemal või kõrgemal maastikul.

RMK poolt saame kogukonnale ja kohalikele kinnitada, et Pikknurme jõe alamjooksul asuvate kraavide sulgemine ei too kaasa ühegi majapidamise, eluks vajaliku infrastruktuuri ega majandusmetsa kahjustumist.

Väga emotsionaalne ja isiklik teema oli kunagi kaevatud kraavide sulgemise küsimus. Mitmed kohalikud on ise minevikus kuivenduse rajamisega isiklikult seotud või teavad, et seda tegid nende vanemad ja vanavanemad. Seetõttu oli tunda, et taastamistöid kogeti kui kriitikat varasemate põlvkondade suunal – justkui oleks öeldud, et nad olid rumalad või tegid midagi valesti.

Austame meie esivanemate pärandit ja ei mõista hukka kuivendussüsteemide rajajaid. Nii nagu toonased põlvkonnad tegutsesid tolle aja parimate teadmiste järgi, tuleb ka praegused otsused teha vahepeal lisandunud teadmiste ja muutunud väärtusruumi kontekstis.

Eestis on viimase 50 aastaga oluliselt paranenud teadmised märgalade, sh lammi- ja soometsade rollist aineringes ja elurikkuse säilitamisel. Sellest tulenevalt on ka kaitsealade pindalasid suurendatud ja hakatud järjest rohkem tähelepanu pöörama kaitse alla võetud ökosüsteemide funktsionaalsuse taastamisele. See on vajalik, et Eestile omased liigid ja ökosüsteemid ning nende pakutavad hüved säiliks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Kirna taastamisala on Pikknurme ja Pedja jõega üks hüdroloogiline tervik, mis saab sellisena toimida ja areneda ainult siis kui me kunagi sinna kaevatud kraavid likvideerime.

Kui palju see töö maksma läheb ja kust tuleb raha?

Uurimis- ja projekteerimistööde maksumuseks oli 20 655 eurot. Ehitustööde lõplik maksumus selgub avaliku hankemenetluse järel. Alam-Pedja looduskaitseala soode ja märgade metsade taastamistööd on osa LIFE projektist „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis (LIFE-SIP AdaptEST)“.

Mis juhtub, kui jätta Kirna märgade metsade taastumiseks mõeldud looduskaitsetööd tegemata?

Kui jätta Kirna alal planeeritud tööd kraavide sulgemiseks tegemata, siis tähendab see seda, et seal asuvate ja lammi- ja lodumetsade seisund jätkab halvenemist ja neile iseloomulik taimestik ja elustik vaesub.

Lisaks halvendavad kraavidest jõgedesse jõudvad liigsed toitained Pikknurme ja Pedja jõe veekvaliteeti.