RMK eemaldab Ojaäärse paisud ja taastab Võsu jõesängi

Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud Võsu jõel Ojaäärse paisude eemaldamist, mille eesmärk on taastada jõe looduslikum voolurežiim ning parandada vee-elustiku elutingimusi. Tegemist ei ole üksnes taristu ümberkujundamisega, vaid tervikliku looduspõhise lahendusega, mis aitab taastada jõe ökoloogilist tasakaalu.

Varasemad uuringud neljas paisjärves – Muike, Oruveski, Põhjakalda ja Ojaäärse – näitasid, et nende seisund ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Suveperioodil kihistub veesammas selliselt, et põhjalähedastes kihtides tekib hapnikupuudus. Lisaks on setetes kõrge toitainete sisaldus, mis soodustab veeõitsenguid.

Sellised tingimused mõjutavad otseselt vee-elustikku: kalade ja teiste liikide elutingimused halvenevad ning paisjärved võivad kujuneda nn ökolõksudeks – näiliselt sobivad, kuid tegelikult ellujäämist piiravad elupaigad. Mõju kandub ka allavoolu, kus soojenenud ja toitainerikas vesi võib kahjustada näiteks forelli noorjärkude arengut.

Ojaäärse paisude eemaldamine võimaldab taastada Võsu jõe loomuliku kulgemise ja voolukiiruse. Projekti käigus eemaldatakse paisuregulaatorid, kujundatakse ümber olemasolevad rajatised ning taastatakse jõesäng nii, et tekiks sidus ja elupaigaliselt mitmekesine jõelõik.

Lisaks jõe ökoloogilise seisundi parandamisele uuendatakse ka seotud taristut. Näiteks kohandatakse sildade ja teelõikude lahendusi, mis aitab parandada piirkonna liiklusohutust ning tagada lahenduste vastavuse tänapäevastele nõuetele.

Tööd toimuvad Lahemaa rahvuspargis, kus tuleb arvestada nii loodusväärtuste kui ka kultuuripärandiga. Projektiala läheduses asub Palmse mõisa park ja allee, mistõttu kavandatakse kõik tegevused väga täpselt, et vältida negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.

Oluline roll on ka kohalikul kogukonnal. Elanikke on kaasatud projekti tutvustamisse ja aruteludesse, kus on selgitatud tööde eesmärke ning võimalikke mõjusid. Pärast tööde valmimist on plaanis kaasata kogukonda ka jõeäärsete alade taastamisse, näiteks ühiste puuistutuste kaudu.

Paisude eemaldamine ja jõe loodusliku toimimise taastamine aitab suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet kliimamuutustele. Looduslikumad vooluveekogud taluvad paremini temperatuuri- ja veerežiimi muutusi ning pakuvad stabiilsemaid elutingimusi nii liikidele kui ka ümbritsevale keskkonnale.

Tegevused viiakse ellu projekti LIFE-SIP AdaptEST raames, mille eesmärk on toetada Eesti looduse ja ühiskonna kohanemist kliimamuutustega, kasutades teaduspõhiseid ja kestlikke lahendusi.

Loe põhjalikumalt ning vaata pilte RMK blogiloost.