Uljaste järve uuring selgitab põhjavee ja järvevee tihedat seost

Esmapilgul võib Uljaste järv tunduda tavapärase järvena, kuid tegelikult on see osa keerukast veesüsteemist. Varasemad uuringud on näidanud, et järve vesi imbub läbi järve põhja selle all lasuvatesse põhjaveekihtidesse ja toidab järvest idapoole jäävaid maapinnalähedasi põhjaveekihte. Värskelt valminud uuring näitab, kuidas järvevee maapõue imbumine mõjutab järve lähedusse jääva põhjavee keemilist koostist. Need teadmised aitavad paremini hinnata nii kliimamuutuste kui ka võimaliku kaevandustegevuse mõju piirkonna veevarudele.

Järvevesi mõjutab põhjavee kvaliteeti

Järve lähedal paiknevate puurkaevude veeproovid kinnitavad, et järvevesi toidab ümbritsevaid põhjaveekihte ja see mõju avaldub ka põhjavee kvaliteedis.

Järve idakaldale jääva põhjavee koostis erineb mitme omaduse poolest järvest kaugemal paikneva põhjavee koostisest:

• madalam elektrijuhtivus, mis viitab järvevee lahjendavale mõjule;
• suurem orgaanilise aine sisaldus;
• kõrgem rauasisaldus, mis kujuneb orgaanilise aine lagunemisel toimuvates redoksprotsessides.

Tulemused kinnitavad, et järve ja põhjavee vahel on tugev hüdrauliline seos, mis mõjutab mõlemat veereservuaari.

Võimalikud mõjud veevarudele ja ökosüsteemile

Uuringu tulemused on olulised piirkonna tuleviku planeerimisel. Kui Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri tegevus laieneb ning põhjaveetase langeb, võib see suurendada järvevee väljavoolu põhjaveekihtidesse.

Selline muutus võib mõjutada nii põhjavee kvaliteeti kui ka Uljaste järve veetaset. Veetaseme langus mõjutaks omakorda järves elavaid kaitsealuseid liike, sealhulgas vesilobeeliat ja järv-lahnarohu kasvukohti.

Lisaks viitavad tulemused sellele, et karjääri laienemisega kaasnevad põhjavee kvaliteedi muutused ei pruugi väljenduda kaevandusveega seotud sulfaadisisalduste suurenemises. Olulisem võib olla hoopis järveveest pärineva orgaanilise aine ja raua sisalduse suurenemine järve ümbritsevate puurkaevude vees.

Hüdrogeoloogiline alus otsuste tegemiseks

Bakalaureusetöö raames koostati Uljaste piirkonna põhjavee kvaliteedi kujunemise kontseptuaalne mudel, mis aitab mõista järvevee ja põhjavee vastastikust mõju põhjavee koostisele.

Sellised teadmised toetavad piirkonna veevarude kestlikku majandamist ning aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemise meetmete kavandamisele. 

Tutvu tööga:

Uuring valmis TalTechi üliõpilase Vlada Lanberti bakalaureusetööna Eesti Geoloogiateenistuse juhendamisel ning tugines LIFE-SIP AdaptEST projekti raames kogutud hüdrogeoloogilistele ja veekeemia andmetele.