RMK asustas veekogudesse sadu tuhandeid kalu

RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi.

„Kevadine asustamisperiood möödus sujuvalt – kalad talvitusid hästi ning ka ilmastikuolud toetasid meie tööd,“ ütles RMK Põlula kalakasvatustalituse kalakasvatusnõunik Ene Saadre. „Kalade kogused ja asustamiskohad olid sarnased varasemate aastatega, mis annab kindlust, et kalavarude taastumine toimub järjepidevalt.“

Kokku asustati veekogudesse 73 524 lõhet, neist ligi 14 700 olid kaheaastased ja umbes 58 800 üheaastased kalad. Soome lahe vesikonda viidi noorkalu Purtse, Jägala ja Valgejõkke, Liivi lahe vesikonnas täiendati Pärnu jõe lõheasurkonda. Kaheaastaseid lõhesid asustati kokku üle 14 700 isendi ligikaudu 4,3 tonni kogumassiga ning ühe­-aastaseid üle 58 000 isendi kogumassiga ligi 1,5 tonni.  

„Pärnu jõe puhul pidime lõhede asustamise ajastust veidi kohandama, et vältida noorkalade sattumist meritindi püügivahenditesse jõe suudmepiirkonnas,“ selgitas Saadre. „Seetõttu nihkus asustamine ajale, mil see risk oli väiksem, kuigi veetemperatuurid oleksid võimaldanud kalu vette lasta juba varem.“

Lisaks lõhedele asustati Eesti vetesse 618 600 siiavastset, kelle isendikaal on ainult 10 mg. Nende hulgas oli nii Pärnu poolsiirdesiiga, merisiiga kui ka Peipsi siiga, keda viidi vastavalt Pärnu jõkke, Väinamere ja Soome lahe aladele ning Peipsi järve.  

Asustamisprotsessi juures pöörati tähelepanu kalade heaolule, sealhulgas veetemperatuuride sobivusele transportimisel ja looduskeskkonda laskmisel.

„Väga oluline on, et kalade veokonteineri ja asustamisveekogu veetemperatuuride erinevus ei oleks liiga suur, sest see tekitab kaladele stressi,“ märkis Saadre. „Tänavu soosisid ilmastikuolud meid hästi – jahedapoolsel kevadel ei soojenenud veekogud liiga kiiresti.“

Kõik asustatud lõhed märgistati rasvauime lõikamisega ning osa kaheaastastest, 2500 isendit,  varustati ka individuaalmärgistega. Siiavastsed said keemilise märgistuse vannitamisega strontsiumkloriidi lahuses, mis muudab nende kuulmeluukeste värvi ja võimaldab teadlastel tulevikus hinnata nende ellujäämist, päritolu ja rännet.

„Märgistamine on kalavarude taastamise juures väga oluline, sest see annab meile teadmisi, mille põhjal saame oma tegevust planeerida ja vajadusel muuta,“ ütles Saadre. „Taaspüügiteadete järgi saame paremini aru, kui suur osa asustatud kaladest jõuab tagasi ning millised tegurid nende ellujäämist mõjutavad.“

RMK Põlula kalakasvatuskeskus tegeleb riikliku kalavarude taastootmisega ning panustab järjepidevalt Eesti looduslike kalavarude säilitamisse ja tugevdamisse.