Kliimakompass 2025: teadus näitab, et kohanemine ei saa oodata
17.12.2025
Novembri lõpus Tartus toimunud konverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“ kinnitas, et kliimamuutused mõjutavad Eestit juba täna ning kohanemine peab saama keskseks osaks kliimapoliitikas.
Teadlased rõhutasid, et inimtekkelise soojenemise mõju on kiirem ja ulatuslikum, kui seni eeldatud. Kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll hoiatas, et kliimasüsteemil on murdepunktid ning iga täiendav soojenemine muudab osa mõjusid, näiteks kuumastressi, praktiliselt ohjeldamatuks. Tartu Ülikooli teadlased tõid esile ka aerosoolide seni alahinnatud rolli, mis viitab kliima suuremale tundlikkusele inimtegevuse suhtes.
Rahvusvahelist vaadet avardas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni teaduse ja innovatsiooni valdkonna juht Véronique Bouchet, kelle sõnul on globaalsed teadus- ja koostööalgatused võtmetähtsusega, et riigid suudaksid paremini toime tulla sagenevate äärmuslike ilmastikunähtustega.
Arutelud tõid esile ka Läänemere haavatavuse, kasvavad riskid rannikualadel ning vajaduse tugineda pikaajalistele ja usaldusväärsetele andmetele. Eesti tugevuseks on 160 aastat järjepidevaid ilmaandmeid ja uued kliimaprojektsioonid, mis toetavad teaduspõhist planeerimist ja otsustamist.
Konverentsi keskne sõnum oli selge: teaduslik teadmine on olemas, kuid otsustavaks saab see, kui kiiresti suudame selle muuta praktilisteks lahendusteks metsanduses, veemajanduses, linnaplaneerimises ja tervisekaitses. Kliimarealism tähendab valmisolekut tegutseda enne, kui murdepunktid meist ette jõuavad.
Kõik ettekanded on järelvaadatavad AdaptESTi kodulehel.
Konverentsi meeleolu jäädvustas teisel päeval loovkirjutaja Piret Räni.
