Eesti meres püsib üle keskmise soe pinnaveetemperatuur

2025. aasta kevad jäi jahedaks ning juuni- ja augustikuu õhutemperatuurid samuti tagasihoidlikuks. Eesti rannikumere pinnatemperatuur jäi seega suve esimeses pooles alla keskmise.

Image

Suurem temperatuuritõus tekkis alles juuli teises pooles koos kuumade ilmade saabumisega. Alates sellest ajast on Eesti rannikumeri hoidnud keskmisest kuni 2 kraadi soojemat pinnatemperatuuri, kuigi väiksemal skaalal esineb ka varieeruvust. 21. augustil hakkas Soome lahes arenema mereleitsak, mis vältab piiratud alal veel ka septembris. Ulatuslikum mereleitsak leidis aset Botnia lahe põhjaosas, kus see kattis ligi 40 000 km2 pindala ning vältas juuli keskpaigast kuni augusti alguseni.

Selle aasta suvi oli võrreldes eelmise aastaga teist nägu, mis on Eestis üsna tavapärane nähtus. “Aastad pole vennad,” öeldakse, ja see kehtib ka kliimamuutuse ajastul. 2025. aasta kevad ja suve esimene pool olid keskmisest jahedamad, juuli keskmisest soojem ning august taas jahedam. Loomulikult olid muutused atmosfääritemperatuuris märgatavad ka meres. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereleitsaku jälgimise kliimateenus, mis on sündinud AdaptEst projekti toel, annab reaalajas infot merepinna temperatuuri ning anomaalsete olukordade kohta.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Mariliis Kõuts nendib, et kui eelmisel kevadel jahmatas maikuu pikka aega kestva kuumalainega, mis küttis ka rannikumerd ja tõi kaasa Läänemere pinnatemperatuuri mõõtmisajaloo rekordid, siis 2025. aasta maikuu oli pikaajalisest keskmisest suisa 1.9 kraadi võrra jahedam. Seetõttu soojenes ka Eesti rannikumeri tavapärasest aeglasemalt. Tõelise hoo sai merepinna temperatuuritõus sisse alles juuli keskpaiga kuumade ilmadega ning augusti alguseks oli Botnia lahe põhjaosas tekkinud ligi 40 000 km2 hõlmav mereleitsak. Väiksema mastaabi ning kestusega mereline kuumalaine tekkis augusti viimasel kolmandikul ka Soome lahes ning kestab soojade ilmade mõjul veel ka septembri alguses. Mereliseks kuumalaineks ehk mereleitsakuks nimetatakse vähemalt viis päeva kestvat anomaalset olukorda, kus mere pinnakihi temperatuur on kõrgem kui varasemate aastate aja 90 protsendil päevadest.

Eesti rannikumere keskmine pinnatemperatuur tõusis juulis üle pikaajalise keskmise ning soojus püsib mitmetes kohtades veel ka septembri alguses, hoolimata heitlikest ilmadest. Meri on Eesti põhja- ja edelarannikul, näiteks Tallinna ja Pärnu lahes keskmisest kuni 2-3 kraadi soojem. Saaremaa läänerannikul see-eest on veetemperatuur langenud alla pikaajalise keskmise, mis näitab kohalike protsesside olulisust veetemperatuuri kujunemises. Botnia lahe põhjaosas on merevesi aga pikaajalisest keskmisest suisa neli kraadi soojem. Elustikule tähendab harjumuspärasest soojem vesi suurt ebamugavust, sest põhjustab mereorganismidel stressi, paljunemisraskuseid ja halvemal juhul ka surma. Olukorra tõsidus omakorda sõltub sellest, kui intensiivne on kuumalaine, kui kaua see kestab ja millisele perioodile langeb. Eesti rannikumeres tõenäoliselt sel aastal enam veetemperatuuri kõrgema otsa rekordid ei purune, küll aga võib vesi sügisel veel kaua soe püsida, kui ilmad seda lubavad.

Tallinna tehnikaülikooli mereleitsakute jälgimise teenus

Et hinnata kuumalainete võimalikke mõjusid Läänemere ökosüsteemile ja sinimajandusele, arendati Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis välja kliimateenuse,  mille abil saab jälgida merepinna temperatuuri ja mere kuumalaineid. Reaalajas on võimalik vaadelda mereleitsakute arengut ajas ja ruumis ning kogutud andmete põhjal teha pikaajalisi analüüse nähtuse sageduse ja ulatuse kohta. Veebipõhine süsteem tugineb autonoomsele andmetöötlusmudelile, mis arvutab satelliidipiltidelt merepinna temperatuuri ja võrdleb seda pikaajalise keskmisega, et teha kindlaks kuumalainest mõjutatud piirkonnad Läänemeres.

Teenuse link: https://cmems.msi.ttu.ee/