Põlula kalakasvatus lasi sügisel loodusesse üle 230000 noorkala

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Põlula kalakasvatuskeskus lõpetas sügisese asustamisperioodi, mille jooksul viidi Eesti jõgedesse ja rannikuvetesse kokku üle 230 000 noorkala.  

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre kinnitas, et suvine hooaeg läks hästi, kalade ellujäämus kasvanduses oli hea ning looduslikesse elupaikadesse jõudsid elujõulised noorkalad.

Sügisesest asustamisest tõi ta esile merisiigade populatsioonide parandamise. „Siig on Eesti rannikuvetes oluline kala nii ökosüsteemi tasakaalu kui ka rannakalanduse elujõu seisukohast,“ ütles Saadre.

Väinamere päritolu samasuvist merisiiga asustati sel sügisel kokku ligi 22 900 isendit, neist umbes pooled Salinõmme lahte Hiiumaal ning ülejäänud Matsalu lahte jäävatesse Topi ja Kiideva piirkondadesse. Soome lahest pärit üle 6100 samasuvise merisiia asustati Vergi lahte. Peipsi järve lisandus sügisel ligi 9000 peipsi siiga ja Pärnu jõkke ligi 12 000 sellest jõest pärit poolsiirdesiiga. Kõigil samasuvistel siigadel oli märgistamise eesmärgil rasvauim eemaldatud.

Suve jooksul olid siiad kasvanud keskmiselt 40-grammisteks. „Meie tiikide maht ei võimalda rohkem noorkalu kasvatada, see kahjustaks juba kalade ellujäämust ja kvaliteeti. Ülejääva osa inkubeeritud siiavastsetest viime seetõttu veekogudesse juba kevadel, tänavu rohkem kui 600 tuhat siiavastset,“ lisas kalakasvatusnõunik.  

Merisiia asustamine Väinamerre ja Soome lahte on üks osa kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektist LIFE-SIP AdaptEST. 

Veel asustati sel sügisel Eesti jõgedesse kokku ligi 160 000 viie- kuni kümnegrammist noort lõhet, neist Pärnu jõkke 133 000 ning Purtse ja Valgejõkke kokku 27 000 isendit. Samuti lasti varasematel aastatel taastatud looduslikesse elupaikadesse pea 12 500 jõeforelli seitsmegrammist noorkala, kes jaotati Pöögle oja ning Raudna jõe ja Tarvastu jõe vahel.

Koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega tegeleb RMK Põlula kalakasvatustalitus Läänemeres eelmisel sajandil välja surnud Atlandi tuura asurkonna taastamisega. „Tuura asustasime võrdsetes kogustes  Narva ja Pärnu jõkke, sel sügisel kokku ligi 8000 samasuvist ja 270 kahesuvist noorkala. Noorte tuurade kogused ei olnud küll suured, kuid  nad olid tugevad ja terved kalad, kes võiksid looduses hästi ellu jääda,” lisas Saadre.

Kahesuviste tuurade keskmine kaal oli ligi 400 grammi ja kõik nad märgistati individuaalmärgistega. Lisaks märgistati 44 tuura ka telemeetriliste märgistega, mille signaalide järgi Loodushoiu Keskus  uurib nende liikumist jões ja rannikumeres.  

Lõhede, jõeforellide ja tuurade samasuvised  noorkalad jäid märgistamata, sest nad olid selleks veel liiga väikesed.

Läänemere tuurapopulatsioon suri täielikult välja sajandivahetusel, neile said saatuslikuks nii ülepüük ja paisude rajamine kui ka jõgede reostus, sest tegu on siirdekalaga. Tuura asurkonna taastamiseks viivad RMK Põlula kalakasvatustalitus ja Eesti Loodushoiu Keskus ellu 2023. aastal alanud Euroopa Liidu LIFE programmi projekti „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“. Selle käigus loodetakse Läänemerre asustada pool miljonit noort tuura.

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustab kalu kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuurid on enam-vähem sarnased. Asustatakse ainult sinna, kus looduslikud asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.