Tartu Ülikooli koostatud teadusartikkel "Scalability of climate change in Estonia with the level of global warming" väljaandes Boreal Environment Research:
Autorid on: Erko Jakobson, Liisi Jakobson, Hannes Keernik, Andres Luhamaa,
Piia Post, Margit Aun ja Velle Toll
LIFE-SIP AdaptEST projektis analüüsiti, kuidas Eesti kliima muutub erinevate globaalse soojenemise tasemete korral. Selleks kasutati 31 CMIP6 globaalse kliimamudeli tulemusi ja nelja SSP-RCP emissioonistsenaariumi. Uuriti temperatuuri, sademete ja tuule näitajate muutust Eestis, sõltuvana globaalse soojenemise tugevusest. Tavapäraste tulevikuperioodide asemel seoti muutused globaalse keskmise temperatuuri tõusuga, mis võimaldab erinevaid kliimamudeleid ja stsenaariume paremini võrrelda ning hinnata, millised muutused kaasnevad Eestis näiteks 1,5, 2, 3 või 4 °C globaalse soojenemisega.
Autorid järeldavad, et Eesti soojeneb globaalsest keskmisest oluliselt kiiremini, eriti talvel, ning kõige kiiremini muutuvad külmaekstreemumid. Aastane sademete hulk ja tugevad sademed suurenevad, kuid suvise sademete hulga muutus on ebakindel. Tuulekiiruse muutused on samuti ebaselged, kuna sõltuvad suuresti sellest, kuidas atmosfääri tsirkulatsioon globaalsele soojenemisele reageerib. Tulemused aitavad paremini hinnata, milliste kliimatingimuste muutustega tuleb Eestis erinevate globaalse soojenemise tasemete juures arvestada. Analüüs toetab kliimamuutustega kohanemise meetmete planeerimist.
Korduma kippuvad küsimused ilma ja kliima kohta:
Käesolev korduma kippuvate küsimuste (KKK) dokument on koostatud, et vastata sagedamini esitatavatele kliima ja ilma teemalistele küsimustele. Materjali eesmärk on hariduslik: selgitada olulisemaid Eesti ilmastikunähtusi, nende kujunemist ning kliimaga seotud mõisteid ja protsesse. Dokumendi koostasid Katriin Käärik ja Aarne Männik Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudist.