Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid ja mitmekesisemaid kaitsealasid, kus leidub palju loodusväärtusi.
Looduskaitseala kuulub linnu- ja loodusalana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 ning rahvusvaheliselt tähtsate märgalade hulka. Märgalad on meie jaoks olulised kliimamuutusi tasandavad kooslused, kuid mõnikord vajab ka loodus abi kliimamuutustest tulenevate väljakutsetega toimetulekuks.
LIFE-SIP AdaptEST projektis uurime, taastame ja kaitseme Alam-Pedja loodust. Et siinsed metsad, veekogud ja sood saaksid looduslikumalt toimida, niidud säiliksid ning kaitsealused liigid leiaksid endale sobiva elupaiga, on oluline rakendada sobivaid kaitse- ja hooldusvõtteid. Projekti eesmärk on leida kliima- ja ressursisõbralikud lahendused, mis toetavad kaitseala eesmärkide saavutamist ja aitavad suurendada piirkonna kohanemisvõimet kliimamuutustega. Tegevustesse on kaasatud nii teadlased, kohalikud ettevõtjad, looduskaitse spetsialistid kui vabatahtlikud.
Soode ja märgade metsade veerežiimi taastamisalad
Sood ja märjad metsad hõlmavad ligikaudu 45% Alam-Pedja looduskaitsealast ning on ühed piirkonna olulisemad ökosüsteemid. Neil on keskne roll veerežiimi reguleerimisel, liigirikkuse säilitamisel ning kliimamuutuste mõjude leevendamisel.
LIFE-SIP AdaptEST projektis keskendume soode ja märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamisele, et suurendada piirkonna vastupidavust muutuvatele kliimatingimustele. Taastamine aitab kaasa ka haruldaste ja märgaladele omaste liikide – näiteks huulheina ja rabakonna – elupaikade säilimisele, pakkudes neile sobivaid toitumis- ja sigimiskohti.
Meie eesmärk on taastada kokku 3400 ha kuivenduse mõjualas olevaid märgalasid.
Aastatel 2023–2024 viis Eestimaa Looduse Fond potentsiaalsetel taastamisaladel läbi metsaelupaikade inventuurid, et hinnata ligi 1900 hektaril metsaelupaikade seisundit ning taastamistegevuste vajalikkust. Inventuuridega jätkatakse 2025. aastal Alam-Pedja keskosas ligikaudu 500 hektaril tõenäoliselt kuivendusest mõjutatud aladel.
Inventuuride põhjal määratleti kaheksa taastamisala: Kirna, Turvakuuri, Peterna-Pedja, Meleski, Kalsa, Madise, Rehesaare ja Palupõhja. 2025. aastal alustame taastamistöödega Peterna-Pedja (568 ha) ja Turvakuuri (64 ha) aladel. Tööde käigus rajatakse ligikaudu 170 paisu, et sulgeda kraavid ja taastada vee loomulik liikumine maastikus. Lisaks koostame 2025. aastal Kirna ja Meleski alade taastamisprojektid.
Taastatavatel aladel seirame veerežiimi ja metsastruktuuri muutusi. Tartu Ülikool viib seiret läbi kolmel taastataval ja kahel referentsalal, sealhulgas ühel alal Soosaare soos, mis oli kaasatud ka varasemasse LIFE projekti.
Elurikkuse muutuste hindamiseks jälgime indikaatorliikidena kahepaiksete, lindude ja kiilide arvukust. Nende liikide seiret viib läbi Eestimaa Looduse Fond, kes tegutseb samuti kolmel taastataval ja kahel referentsalal, sealhulgas Soosaare soos. Kiilide seiret tehakse kahel taastataval alal, neist üks on Soosaares.
Väikekiskjate püügipiirkonnad
Alam-Pedja looduskaitsealal on oluline tagada sobivad elutingimused maaspesitsevatele lindudele ja teistele ohustatud liikidele. Üks suurimatest ohtudest neile on väikekiskjad nagu rebased, nugised, tuhkrud, kährikud ja mingid, kelle arvukus tuleb kontrolli all hoida. LIFE-SIP AdaptEST projekti raames teostame väikekiskjate seiret ja rakendame meetmeid nende populatsioonide ohjamiseks, et kaitsta lindude pesitsuskohti. Lisaks tegeleme ka võõrliikide (nt kährik) eemaldamisega. Jälgime tegevuste tulemuslikkust pidevalt, et tagada parimad võimalikud tulemused kaitsealuse looduse säilitamisel.
Püügialad valiti Tartu Jahindusklubis koostöös piirkonda hästi tundvate ekspertidega, sealhulgas ornitoloogidega. Alade valikul lähtuti põhimõttest, et need asuksid võimalikult lähedal metsise-, tedre- ja rohunepi mängupaikadele, et kiskjate eemaldamise mõju oleks võimalikult suur. Samas jälgiti, et püügialad paikneksid piisavalt kaugel nende ja teiste looduskaitsealuste liikide elu- ja pesapaikadest, et vältida otsest häirimist. Alad paigutati nii, et need moodustaksid justkui kaitsevööndi looduskaitseala siseosade ja ümbritsevate majandusmetsade vahele. Samuti peeti silmas alade head ligipääsetavust
